Toidutootja vaatenurk: Eesti tublid tööinimesed ei jaksa lihtsalt enam süüa osta
Eestis on praegu keeruline toidutootja olla ning seda eriti Saaremaal. Siinsed ettevõtlikud inimesed on viimasel ajal püstitanud küsimusi, et millal ometi jõuab regionaalpoliitika ka Saaremaale. On ju selge, et logistiliselt oleks palju mõistlikum viia tootmine saarelt Tallinna, selle lähedale või hoopis naaberriikidesse.
Nt meie grupis on ka Ühendkuningriigis asuv kalatootmise ettevõte ja pean tunnistama, et viimastel aastatel on seal nii mõnigi efektiivsusnäitaja ilmselt parem kui Eestis. Noorema põlvkonna juhina on päris karm vaadata, kuidas eeskujuks olnud pikaaegsed ettevõtjad sulgevad oma tootmisi Saaremaal ja kuidas meie tublid inimesed jäävad töötuks.
Muidugi pole need ainult Saaremaa probleemid, vaid olukord on kogu Eestis meie sektorile sama keeruline. Eesti turg on liialt väike ning Euroopa ühe suurema käibemaksu tõttu on see ka järjest halvenev.
Mulle tundub, et meie poliitikud ei saa aru asjaolust, et heal järjel koduturg tähendab ka soodsat pinnast ekspordi arenguks.
Ei ole mõeldud läbi, kuidas soodsam Eestis toodetud toit mõjutab mitte ainult käibemaksulaekumist, vaid kogu nõudluse suurenemisest tingitud maksupagasi kasvu. Praegu toimib kahjuks vastupidine efekt – üleüldine koomale tõmbumine.
Kuidas lihtsad inimesed hakkama saavad?
Kui ma tänases ametis pea neli aastat tagasi alustasin, siis ei olnud meie Saaremaa tehase 65 töötaja hulgas kedagi, kelle tasust oleks tööandja pidanud tegema kinnipidamisi kohtutäiturile. Täna on meil töötajaid vähem, palgad tõusnud ja meil on paraku ka neid, kelle palk läheb osalt kohtutäiturile. Inimestel on tekkinud võlad, neil on raske hakkama saada.
Tippkokk Orm Oja tõi hiljutises intervjuus Vikerraadiole välja olulise nüansi, mis iseloomustab kõnekalt olukorda toidusektoris: probleem ei ole mitte selles, et restoranidel läheks halvasti, vaid meie tublid lihtsad tööinimesed ei jaksa enam süüa osta.
Näen seda ka oma alal lõhe- ja forellitootmises – meie preemiumtoodete turg langeb keskmise inimese arvelt. Ühel hetkel ei saa inimene enam lubada endale kvaliteetset ja kodumaal toodetud toitu, vaid peab ellujäämiseks sööma odavat, lisaaineid täis ning eksporditud väheväärtuslikku toitu.
Meil tõsteti toidu käibemaksu, kuid ilmselt jäi arvutamata selle otsuse pikaajaline mõju inimeste tervisele, tervishoiukulutustena riigieelarvele ja ka töökohtadele.
Soovitan meie ministritel minna laupäeva hommikul maapoodi ja vaadata, kuidas inimesed ostavad allahinnatud toitu ning piisava julguse korral ehk nendega isegi juttu teha. Pole kindel, kas meie tänastel valitsejatel üldse on teretuttavaid, kellelt nad kuuleksid lihtsate tööinimeste hakkamasaamisest nende loodud ja loodavas majanduskeskkonnas.
Väiksem maks paneb majanduse käima
Loomulikult peab äri ülesehitusega tegelema ettevõtja ise, kuid poliitikud saavad selleks luua soodsa või siis mittesoodsa pinnase. Eesti ekspordivõimekus on saanud räsida paljuski ebasoodsa majandusruumi ja poliitiliste otsuste tõttu.
Meil on volatiilsed ja konkurentidest kõrgemad energiahinnad, mis kajastuvad tugevalt kõigis Eestis toodetud toodete hindades. Meil on suurenevad ja suurenenud maksud, mis mõjutavad käibemaksu tasumisel ettevõtteid, tarbijaid ning loomulikult ka iga ettevõtte suurimaks varaks olevaid töötajaid.
Toidu käibemaks on lai teema ning on tõsi, et seda maksu tõstes suureneb riigi rahakott. Paraku tekib selle maksu tõstmisest pikaajaliselt algsest võidust suurem tagasilangus ja seda tänased võimulolijad ei arvesta.
Jagan paljude teiste toidutoojate ja jaekettide juhtide arvamust, et Eestis toodetud toit peaks olema soodsama käibemaksuga, sest see elavdaks meie koduturgu. Nii toetame oma ettevõtteid, tarbijaid ja inimeste tervist. Kui kodumaal toodetud toidu tarbimine suureneb, siis suureneb maksuahel igas punktis. Eesti toidumahu suurenedes maksavad makse kõik osalised.
Selleks, et leib jõuaks poodi, on vaja nii loomakasvatajaid, teraviljakasvatajaid, logistikapartnereid, tootjaid ja müüjaid. Kõik need ettevõtted maksavad makse ja neil kõigil on töötajad. Paljudes teistes riikides on sellest loogikast aru saadud – näiteks Šotimaal on kohaliku toidu käibemaks 0%.
Soomes on nii jaekauplustes kui ka restoranides müüdava toidu käibemaks 14%. Need riigid ei jää sellest vaesemaks, sest nii toimides laekub tulu teistest ettevõtlusega seonduvatest maksudest.
Mulle meeldib olla toidutootja Eestis. Meil on parim meeskond ja suurepärased töötajad. Saarlastena oleme jonnakad ja loodetavasti peame vastu, kuid vahelduseks oleks tore riigi tasandilt saada ka mõni positiivne noot ning näha, et valitsus tõesti panustab elusse maapiirkondades.
Toidu käibemaksu langetamine oleks alustuseks ilus ja kõigile vajalik samm. Loodan siiralt, et tänased otsustajad teevad muudatusi juba enne järgmisi Riigikogu valimisi, sest maksud on üks peamine hoob, kuidas riik saab mõjutada ettevõtluse toimimist.